11 Kindlustunne, kokkulepe ja võlaennetus

Kui oluline on kindlustunne tegutsevale ini­me­sele? Võib öelda, et küllaltki.

Olgu öeldud, et Eestis on levinud nö osaühingu-usk, kus ainsaks õigeks ühinguks, kuningaks, pee­takse osa­ühingut, aktsiaselts on juba jumala eest. MTÜ tundub olevat samastatav osa­ühin­gu­ga. Teisi pilatakse ning vaadatakse kummaliselt. Para­ku on eelmainitud kuningail (aga ka juma­lail) võime võlgu jääda aeg-ajalt ning mõnel ka suu­res summas. Mainin tegutsejate kait­seks, et suures summas saab võlgu jääda ka au­salt.

Leian, et võlausaldajal on lootus oma võlg kätte saada ühingult (või ettevõtjalt), kelle võlad kan­du­vad üle füüsilisele isikule (inimesele) või on füü­silise isiku võlad. Loomu poolest on kõik ühin­gud piiramatu vastutusega, aga pankro­tis­tu­mine toob kaasa registrist kustutamise, kus­tu­tamisega ning sellega lõppeb võimalus saada ühin­gult võlga kätte. Kui aga õnnestub võlg viia üle füüsilise isiku võlaks, nt usaldusühingul ja täis­ühingul täisosaniku ning füüsilisest isikust et­tevõtja (FIE) puhul jätta sama füüsilise isiku (=inimese) omaks, siis on võimalus võlg kätte saa­da. Kui varatu inimene just enesetappu suu­rest õnnetusest ei tee, siis ta mingit tulu ikka tee­nib. Võlgniku pankrotistamine (kohtus tema vas­tu pankroti­menetluse alusta­mine) on igal ju­hul väga kulukas protsess, sest füüsilise isiku pank­roti korral jäävad võlausaldajad oma varast il­ma, kui see inimene just ei suuda 5 aastaga tee­nida nii palju, et oma võlad ära maksta. Me eel­dame jätkuvalt ausust ning seda, et inimene teeb tööd, mis talle meeldib (aitab ka tööd jät­ku­valt teha, kuna inimene pole robot), see toob pii­sa­valt sisse ja võlgnik ei tegele sihilikult tu­lu­de vähen­damisega.

Võttes arvesse eelolevat, siis võrreldes piiratud vas­tutusega ja piiramatu vastutusega ühinguid, on turvalisem tegeleda piiramatu vastutusega osa­ni­kega ettevõtjatega või FIEdega. Seda eel­du­sel, et võlgnik on nii halvas seisus, et risk kao­tada võlgu antud vara, on suur. Kui nii hal­vas seisus pole, siis on samuti piiratud vas­tu­tu­s­ega ühingul soov ja lõpuks ka võimalus oma võ­lad tasuda. Muidugi on piiramatu vastutuse pu­hul mõningad miinused, sest selleks, et panna vas­tutama füüsiline isik, on ikkagi vaja algatada prot­sess füüsilise isiku vastu. See on ku­lu­kas.

Võlgade ennetamiseks tasub kaaluda, kas üldse an­da või võtta võlgu. Selleks, et ise mitte sat­tuda hä­da­des­se ja säi­li­ta­da usaldusväärsus, ta­sub kohe oma tegevus ehi­ta­da üles õigetele alus­tele. Alustele ehitatu saab aja jook­sul pa­ren­dusi, tuleb uusi ko­ge­mu­si enda ja teis­te suhtes, aga alused jäävad. Õiged alused hõlmavad muu­seas võlale andmist, aga ka võlgu võtmist.

Vaata, ehk õnnestub võlgu võtmise asemel hoo­pis kaasata investor ehk isik, kes on nõus ris­ki­ma oma varast ilma jäämisega ilma, et ta sind hak­kab süüdistama ja arvatavasti ta­hab edu kor­ral ka osa heast kasumist. Lep­pige omavahel rol­lide jaotuses ja vas­tu­tus­vald­kondades kokku. Vaa­ta, kelle sa võ­tad investoriks, et ta oleks ka õi­getel alustel. Mis kasu on, et sa oled õigetel alus­tel, kui investor sunnib sind tegema valesid ot­su­seid. Libekeelseid inimesi, kes tegutsevad ot­se või nt mõ­ne ühingu esindajana, kellest mõ­ne­ga tun­ne­tad ja mõnega mitte, kuidas ta keel lau­sa su kõr­vust läbi käib, leidub. Ole oma vas­tu­tu­sest teadlik.

Kui ehitad oma tegevuse õigetele alustele, on või­malik hädade korral lihtsamini välja tulla, nii et sa võid tänaval püsti päi ringi käia. Vigu tuleb ik­ka ette, aga nii on kõige rahulikum meie maa­il­mas elada. Rahu maksab.

5 Ühing ja juhataja

Ühing (MTÜ, äriühing, aga ka Eesti Vabariik) on juriidiline isik. Juriidiline isik on fiktsioon, inimeste kokkulepe või ühe inimese otsus, kirjapanduna paberil, tänapäeval siiski üha enam digitaalsel kujul (digiallkirjastatud ja puha), tegutse-da ühe nime all, teatud ees­märkidel ning tingimustel. See asutamisleping või
-otsus (vahel ka ühinguleping) on regist­reeritud kuskil registris (andmebaasis). Kuigi osa­nikeks ja liikmeteks võivad olla ka teised ühin­gud, on lõpuks kõigi ühingute taga ini­mesed. Kasvõi juhatuse liige, nt OÜ puhul
[…] Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. ÄS § 180 lg 2.

Juhataja, enamasti juhatuse liikme, aga ka täis­osa­niku (täis- ja usaldusühingute puhul, viimase pu­hul teatud juhtudel ka usaldusosaniku) poolt ühingu nimel tehtavad tehingud on samad, mis ühingu tegevused, kuna juhataja on paberil ole­va kokkuleppe ehk ühingu esindaja. Paber ei saa end ise kaitsta, inimene saab teda kaitsta. See­tõt­tu on iga ühingu taga inimene, ükskõik, mis skeem välja mõeldakse. See olgu julgus­tu­seks, kui tuleb tegemist teha petistega.

Ühingu või FIE erinevus töötajast (esindajast) on, et tšekile paneb esindaja müüjaks ühingu või FIE nime. Isegi kui tšekil on tööandjale lisaks ta enda nimi, siis seetõttu, et ta esindab töö­and­jat (sellega et aitab müüa kaupa), mitte ei müü en­da vara. Esindusõigus (ehk esindamist regu­lee­rivad seadused) on üks väga-väga olu­li­ne õi­gus (ehk väga-väga olulised seadustest tu­le­ne­va­te põhi-mõtete kogum). Esindusõigust on kä­sit­letud TsÜS § 115-131.

Oluline on teada, millal võid esindada ja millal ei või. Samuti teada, et kui keegi teeb su eest min­gi tehingu sinu nimel, siis sina vastutad. Ei, mit­te keegi teine, vaid sina vastutad esmalt. Võib olla õnnestub sul kahju tekitajalt midagi väl­ja nõuda, võib olla ka mitte. Võib olla hakkab te­mast kahju. Kahjud kannad aga sina.