11 Kindlustunne, kokkulepe ja võlaennetus

Kui oluline on kindlustunne tegutsevale ini­me­sele? Võib öelda, et küllaltki.

Olgu öeldud, et Eestis on levinud nö osaühingu-usk, kus ainsaks õigeks ühinguks, kuningaks, pee­takse osa­ühingut, aktsiaselts on juba jumala eest. MTÜ tundub olevat samastatav osa­ühin­gu­ga. Teisi pilatakse ning vaadatakse kummaliselt. Para­ku on eelmainitud kuningail (aga ka juma­lail) võime võlgu jääda aeg-ajalt ning mõnel ka suu­res summas. Mainin tegutsejate kait­seks, et suures summas saab võlgu jääda ka au­salt.

Leian, et võlausaldajal on lootus oma võlg kätte saada ühingult (või ettevõtjalt), kelle võlad kan­du­vad üle füüsilisele isikule (inimesele) või on füü­silise isiku võlad. Loomu poolest on kõik ühin­gud piiramatu vastutusega, aga pankro­tis­tu­mine toob kaasa registrist kustutamise, kus­tu­tamisega ning sellega lõppeb võimalus saada ühin­gult võlga kätte. Kui aga õnnestub võlg viia üle füüsilise isiku võlaks, nt usaldusühingul ja täis­ühingul täisosaniku ning füüsilisest isikust et­tevõtja (FIE) puhul jätta sama füüsilise isiku (=inimese) omaks, siis on võimalus võlg kätte saa­da. Kui varatu inimene just enesetappu suu­rest õnnetusest ei tee, siis ta mingit tulu ikka tee­nib. Võlgniku pankrotistamine (kohtus tema vas­tu pankroti­menetluse alusta­mine) on igal ju­hul väga kulukas protsess, sest füüsilise isiku pank­roti korral jäävad võlausaldajad oma varast il­ma, kui see inimene just ei suuda 5 aastaga tee­nida nii palju, et oma võlad ära maksta. Me eel­dame jätkuvalt ausust ning seda, et inimene teeb tööd, mis talle meeldib (aitab ka tööd jät­ku­valt teha, kuna inimene pole robot), see toob pii­sa­valt sisse ja võlgnik ei tegele sihilikult tu­lu­de vähen­damisega.

Võttes arvesse eelolevat, siis võrreldes piiratud vas­tutusega ja piiramatu vastutusega ühinguid, on turvalisem tegeleda piiramatu vastutusega osa­ni­kega ettevõtjatega või FIEdega. Seda eel­du­sel, et võlgnik on nii halvas seisus, et risk kao­tada võlgu antud vara, on suur. Kui nii hal­vas seisus pole, siis on samuti piiratud vas­tu­tu­s­ega ühingul soov ja lõpuks ka võimalus oma võ­lad tasuda. Muidugi on piiramatu vastutuse pu­hul mõningad miinused, sest selleks, et panna vas­tutama füüsiline isik, on ikkagi vaja algatada prot­sess füüsilise isiku vastu. See on ku­lu­kas.

Võlgade ennetamiseks tasub kaaluda, kas üldse an­da või võtta võlgu. Selleks, et ise mitte sat­tuda hä­da­des­se ja säi­li­ta­da usaldusväärsus, ta­sub kohe oma tegevus ehi­ta­da üles õigetele alus­tele. Alustele ehitatu saab aja jook­sul pa­ren­dusi, tuleb uusi ko­ge­mu­si enda ja teis­te suhtes, aga alused jäävad. Õiged alused hõlmavad muu­seas võlale andmist, aga ka võlgu võtmist.

Vaata, ehk õnnestub võlgu võtmise asemel hoo­pis kaasata investor ehk isik, kes on nõus ris­ki­ma oma varast ilma jäämisega ilma, et ta sind hak­kab süüdistama ja arvatavasti ta­hab edu kor­ral ka osa heast kasumist. Lep­pige omavahel rol­lide jaotuses ja vas­tu­tus­vald­kondades kokku. Vaa­ta, kelle sa võ­tad investoriks, et ta oleks ka õi­getel alustel. Mis kasu on, et sa oled õigetel alus­tel, kui investor sunnib sind tegema valesid ot­su­seid. Libekeelseid inimesi, kes tegutsevad ot­se või nt mõ­ne ühingu esindajana, kellest mõ­ne­ga tun­ne­tad ja mõnega mitte, kuidas ta keel lau­sa su kõr­vust läbi käib, leidub. Ole oma vas­tu­tu­sest teadlik.

Kui ehitad oma tegevuse õigetele alustele, on või­malik hädade korral lihtsamini välja tulla, nii et sa võid tänaval püsti päi ringi käia. Vigu tuleb ik­ka ette, aga nii on kõige rahulikum meie maa­il­mas elada. Rahu maksab.

6 Ühingu vara ja laen

Ühingu vara on ühingu oma ja seda, kui see pole just kellelegi välja renditud, ei tohi kellegi teise kui ühingu tarbeks katteks kasutada. Ühingul on õigus anda laenu, kui seda pole ära keelatud, sa­mas tuleb ka jälgida, et kui on keelatud, siis kel­lele. Kuna inimene saab olla mitmes rollis, siis võib ta olla korraga nii osanik, juha­tu­se­liige kui ka töötaja.

Rääkides laenust osaühinguga seoses, siis see ena­mas­ti osa­nikule ja juhatuseliikmele laenu an­da ei tohi. Kui ini­me­ne on töötaja sa­mu­ti, siis põ­hi­mõt­te­li­selt kee­latud pole, tuleb vaid jäl­gi­da eri­soo­dus­tuse nõue­te jm laenulepinguga seo­tud nõue­te täit­mist. Osaühing ei to­hi anda laenu ka oma osa ost­mi­seks. Tuleb arvestada, et sellest võib tulla tõsine vaidlus, kas laenu anti osa­ni­ku­le, juhatuseliikmele või töötajale, kui inimene on kõigis rollides. Erisoodustusega seotud int­res­si­määra on fikseeritud 2 korda aastas. ÄS § 159 lg 1 p-d 1, 3 ja 4. Erisoodustus § 3, VÕS § 94 lg 2 ja EP.

Osakapitali sisse makstes võib tekkida soov võt­ta see küllaltki kiiresti pangaarvelt kassasse ja sealt see ära võtta, aga öel­da, et see on jätkuvalt kas­sas. Ku­na see pole kas­sas, siis on tegemist pet­tusega.

Millal palk on ümbrikupalk? Siis, kui sel­lelt ei ta­he­tagi maksusid deklareerida ega ta­suda. Su­la­ra­has võib maksta palka ja selle isegi ümb­ri­kus­se panna. Peaasi, et maksud on tasutud. Miks võib? Sest kõik on lubatud, mis pole keelatud.