10 Võlga ei (tohiks) lasta tekkida

Pigem otsi kokkulepet õigustatud võlgade tasu­mi­seks, kui et jätad lahtiseks. Maksudega seotud võ­lad sundtäidetakse lähtuvalt MKS 13. ptk (§ 128-1361). Eraõiguslike võlgadega on natuke lee­bem olukord.

Enne kui sundtäitmiseks läheb, st katsudes veel ra­hulikult asju ajada, aga samas oma võla­usal­da­jale tema nõude kiiremini ära maks­ma ut­si­ta­mi­seks rakendatakse Eestis vii­vis­int­res­si (vii­vist) era­õi­gus­likele nõuetele ja mak­su­int­ressi mak­su­võl­ga­dele. Need on summad, mi­da peab maks­ma liht­salt seetõttu, et maksid ar­ve või mak­su mak­se­täht­ajast hiljem. Kui mak­sad õigel ajal, siis ei pea neid maksma, st saab ra­ha säästa ja need ra­had suunata mujale. Nagu va­rem öel­dud, võlgu jää­da ei tohi ja raha on va­ja­lik, suisa hap­nik ühin­gule, seetõttu ka­su­ta­tak­se li­saks mak­se­täht­aegadele (lühematele või pi­ke­ma­tele) ka vii­vi­seid ja maksuintresse, vii­ma­seid koos sund­täit­misega (kontoarestid, varade ka­su­tus­pii­ran­gud, palkadest kinni­pidamised jms), et täht­ae­ga­dest ikka kinni peetaks.

Viivised on tavaliselt suurema määraga, kui ra­ha maksmisega viivitamisest tekkiv tulu. Mak­sa see võlg ära ja investeeri ülejäänu, aga ära in­ves­teeri kõike, sh viivist tekitavat osa, sest vii­vi­sed söövad ära ka osalt või kõigelt üle­jää­nult tu­le­va tulu. Viiviseid rakendavad eriti suur­et­te­võt­jad, kes on pea monopoolses seisundis, st sa ei saa konkurendi juurde eriti minna.

Maksude puhul, kui on eelnevalt juba hoiatatud:
Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoia­tuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoia­tuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab isi­kule sunniraha tasumise nõude korraldusega, mää­rab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sun­niraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sund­täidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. MKS § 91 lg 3.

Vajadusel toovad hilinemisel kaasa ka kohtus­käi­gud ja täitemenetlus (seda teostavad kohtu­täi­turid ja pankroti­haldurid nt). Sundtäitmine po­le päris sama, mis täitemenetlus ja pole ka sa­ma, mis sunniraha. Sunniraha on lihtsamas kee­les leppetrahv, aga sundtäitmine on lep­pe­trah­vi kät­te saamiseks ette võetud toimingud.

Maksudega on veel see probleem, et riik (aga ka ko­halik omavalitsus, nt Tallinn) ei saa sageli pea­tada teenuseosutamist võlgnikule lihtsalt see­tõttu, et see pole talle maksu maksnud. Tä­na­va­sillutis ei tõmba end võlgniku ees rulli või kee­ra oma mudast poolt üles, et võlgnik ei saaks te­male peale astuda ning seda kulutada.

Samas vas­tuväitena olgu välja toodud, et rakendatakse parkimistasu süs­tee­mi, kus saad trahvi, kui ei maksa parki­mi­se eest lin­na­tä­na­val. Kui maksad, siis ei saa trah­vi. Vas­tu­sooritus on olemas – tasu ja koht, kus par­ki­da. Sotsiaalmaksu puhul pere­arst kü­sib hai­ge­kas­sas kindlustamata isikult tee­nus­ta­su selle eest, mille eest aga kind­lus­ta­tud isik ta­su­ma ei pea.

8 Maksud ja kohtlemine peavad olema õiglased

Maksudega on probleem. Kui ühin­gult võib jätta tee­nuse tarbimata ja sellega ka tarbimata tee­nu­se eest jätta maksmata, siis riik, kui ta muu­tub ebaausaks, tõstab maksusid või kohtleb eba­õig­laselt. Nt paneb täiendavaid doku­mentide täit­mise nõudeid justkui maksu­pet­tuste väl­ti­mi­se eesmärgil või ei osuta vastu min­git teenust või on see teenus mõttetu, st saaks ka ilma sel­le­ta või vähemalt ilma, et riik se­da osutaks. Riik osu­tagu neid teenuseid, mille osu­tamine läheb ühin­gul keeruliseks, kulukaks.

Kui riik veel saab ebaõiglaselt käituda, siis era­ette­võtja ei saa. Nimelt on kliendil õigus leping lõ­pe­tada, siis kui talle meeldib. Vajadusel oo­da­tes ära tähtaja, kui on tegemist tähtajalise le­pin­guga. Muidugi seni tarvitatud eest tuleb ta­su­da. Edaspidi aga klient enam selle ettevõtja too­teid-teenuseid ei osta ning seetõttu jäävad müü­jal need müümata ja tulu koos rahaga tule­ma­ta.

Ettevõtjal võib olla õigus, aga kui ikka kliendi ar­vates tal õigus pole, siis klient lahkub. Päris ja­bur on kui küsida kliendi käest lahkumise põh­just ning kui talle esile toodud põhjused ei meel­di, siis märkida lõpetamisakti hoopis põh­jus­te tagajärg, nt läks üle konkurendi juurde. Kas tõesti tekkis kliendil lambist huvi minna kon­kurendi juurde?

See on ka põhjus, miks tasub tegeleda kasvõi tas­kuettevõtlusega, kuna siis saad aru, kuidas ra­ha sisse tuleb, mida saab teha ja mida mitte. Sel­lega hakkad ka oskama väärtustada riigi pa­nust meie igapäevaellu ja samas riigi panust ja iha­lu­si just neid asju teha ja just täpselt nii teha va­ja­du­sel kaht­luse alla seadma.