5 Ühing ja juhataja

Ühing (MTÜ, äriühing, aga ka Eesti Vabariik) on juriidiline isik. Juriidiline isik on fiktsioon, inimeste kokkulepe või ühe inimese otsus, kirjapanduna paberil, tänapäeval siiski üha enam digitaalsel kujul (digiallkirjastatud ja puha), tegutse-da ühe nime all, teatud ees­märkidel ning tingimustel. See asutamisleping või
-otsus (vahel ka ühinguleping) on regist­reeritud kuskil registris (andmebaasis). Kuigi osa­nikeks ja liikmeteks võivad olla ka teised ühin­gud, on lõpuks kõigi ühingute taga ini­mesed. Kasvõi juhatuse liige, nt OÜ puhul
[…] Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. ÄS § 180 lg 2.

Juhataja, enamasti juhatuse liikme, aga ka täis­osa­niku (täis- ja usaldusühingute puhul, viimase pu­hul teatud juhtudel ka usaldusosaniku) poolt ühingu nimel tehtavad tehingud on samad, mis ühingu tegevused, kuna juhataja on paberil ole­va kokkuleppe ehk ühingu esindaja. Paber ei saa end ise kaitsta, inimene saab teda kaitsta. See­tõt­tu on iga ühingu taga inimene, ükskõik, mis skeem välja mõeldakse. See olgu julgus­tu­seks, kui tuleb tegemist teha petistega.

Ühingu või FIE erinevus töötajast (esindajast) on, et tšekile paneb esindaja müüjaks ühingu või FIE nime. Isegi kui tšekil on tööandjale lisaks ta enda nimi, siis seetõttu, et ta esindab töö­and­jat (sellega et aitab müüa kaupa), mitte ei müü en­da vara. Esindusõigus (ehk esindamist regu­lee­rivad seadused) on üks väga-väga olu­li­ne õi­gus (ehk väga-väga olulised seadustest tu­le­ne­va­te põhi-mõtete kogum). Esindusõigust on kä­sit­letud TsÜS § 115-131.

Oluline on teada, millal võid esindada ja millal ei või. Samuti teada, et kui keegi teeb su eest min­gi tehingu sinu nimel, siis sina vastutad. Ei, mit­te keegi teine, vaid sina vastutad esmalt. Võib olla õnnestub sul kahju tekitajalt midagi väl­ja nõuda, võib olla ka mitte. Võib olla hakkab te­mast kahju. Kahjud kannad aga sina.